Enne Kiara sündi olid minu poolt lauale pandud nimed:Naomi ja Nelli/Nelly/Nellie, eks esitäht tuli ikka alateadlikult Neo nimest. Enne neid nimesid oli variante, mis Mariuse poolt said hukka mõistetud, küll ja veel. Ajas lausa kulmu kortsu, et minu ettepanekud ei sobi, aga ise üldse midagi ei paku. Mul ei olnud midagi selle vastu, et võiks... Continue Reading →

Jube andeka pealkirja panin ikka, muahahaaa. Ma olen ikka eriti pika viivitusega siin kirjutamas, aga mis meelde ei jää, peab kirja saama (üritasin jälle vaimukas olla) (02.01 Jõudsin kirjutada nii "palju" ja sedasi mõne lause kaupa jõudsin lõpuks "avalda" nupuni)Igatahes võib-olla on kellelgi, kel sama ees ootamas või möödas, mu mõtteid ja kogemusi keisrilõike järgsest... Continue Reading →

Kuigi mul on üpris hea suunataju ning ka metsas seenel tunnen end päris kindlana, siis voodiga koridorides ja liftis sõites polnud mul õrna aimugi millises hoones või tiivas me nüüd viibime. Üldse oli kogu operatsioonile minek omaette õppetund just teiste usaldamise osas. Mingil varasemal hetkel, kui keisri mõte mulle veel väga vastumeelt oli, mõistsin, et... Continue Reading →

Appike, ongi peaaegu et kuu sellest juba möödas. Tundub nagu kaks nädalat ehk. Haiglasse pidin minema päev varem, mis tekitas minus esialgu vastakaid tundeid. Selleks, et lihtsalt kopsusüsti saada pidin ma 24h varem keisrilõikust ootama hakkama... Alguses tundsin, et see aeg on igati raiskamine ja ma võiks veel kodus Neoga olla, kuid mida aeg edasi... Continue Reading →

Milleks valmis pole, seda saad.Nädalad uue ilmakodaniku sündimise tähtajani möödusid halastamatu kiirusega ning ühel hetkel oli selge, et tõenäosus, et see väikene preili end sõnakuulelikult peaseisu keeraks, vähenes. Kui selgus, et ka 36ndal nädalal istub teine endiselt kindlalt nagu Buddha, tehti mulle ultraheli, et saada selgust, kuidas ta seal täpselt asetseb. Asetses selliselt nagu ma... Continue Reading →

Vähe sellest, et lapsekandjatel tekivad nii füüsilised kui emotsionaalsed sümptomid, tekivad need ka meestel. Peamisteks sümptomiteks raseda naise mehel on see, et ta hakkab järsku KÕIKE valesti tegema. Seda siis alates hingamisest, kuni rooli keeramiseni. Nende õnneks tekib emastel aga "preggo brain", mis aitab asjadel kiiresti ununeda. Vahel ehk liigagi kiiresti. Näiteks ka praegu pean... Continue Reading →

Selleks ajaks kui see postitus avalikuks saab on nädalaid juba nii palju, et on julgust maailmale kisada, et tõesti, nii see on- üks hingeke tahab veel meie pisike perega liituda. Loodetavasti selleks hetkeks on möödas ka need sümptomid, mis mind praegu kiusavad. Kuigi reaalset pohmelust kogesin ma umbes 2pluss aastat tagasi, siis tänu rasedusele ei... Continue Reading →